Hoppa till huvudinnehåll
Typ av gåva
  • min 35 kr/mån
kr/mån

Davvisámegiella

Elliid Riekti (Djurens Rätt) lea Ruoŧas stuorimus eallirievtti– ja eallisuodjalanorganisašuvdna. Mii bargat máilbmái dasgo eallit leat árvvusatnin dego indiviiddat geas leat dovdduid ja rievtti iežas eallimii.

ELLIID RIEKTI

Ahte čuožžut alde almmá váibat elliide lea dat siskkoš mii Elliid Riekti lea,  ja ledje leamaš maŋŋil organisašuvdna vuođđuduvvui jagis 1882. Beaivválaš čađahit Elliid Riekti váikkuheamibarggu parlamentarihkkariid, gielddapolitihkkariid, eiseválddiid, EU-politihkkariid, EU-institušuvnnaid ja fitnodagaid ektui.

Beaivválaš hábmet oaiviliid digaštallanartihkkaliid, sosiála media, min viiddes geassifidnát ja min kampánnja bokte. Mii bargat ahte dahkat nu stuora erohusa go vejolaš ja nu olu elliid ektui go vejolaš.

Elliid Riekti lea eaktodáhtolaš doarjalusa sorjjas vai sáhttit veahkehit elliid. Dat lea buohkat lahtut ja seaŋgaaddit dego Elliid Riekti ovttas bargat. Ovttas lea mii  gievrramus ja šaddan doaibmá gii čuožžu alde dan daidda vái ii leat iežas jiena.

Maid mii dahket?

Mii bargat buot elliide makkar gillájit elliigeahččalandoaibma bokte,   biebmoindustriija elliidfabrihkain, fáŋgavuođas náhkkebivttasdállodoaluin ja  ealliide nugo geavahit olbmuide ja eai oažžo luondduláhkái láhttet.

Elliid Riekti bargá ahte oažžut stáhta miellaguottu- ja láganuppástumiid makkar  loktejit earáin elliid stáhtusa ovttamielalašvuođain minguin oaidnoguottu. Mii  doarjut ahte dat fitnodagat servodagas makkár earenoamážit riidet elliid beroštumi vuostá galgá gomihit. Muhto dassá dat gávdnot fertjejoset elliid dilálašvuohta buorádahttit. Elliid Riekti vuoruha barggu čuovvovaš guovlluin: elliigeahččalandoaibma,  eallibiebmoindustriijaijas, náhkkebivttasprodukšuvdna ja veganheaddji/golaheaddji.

Elliid Riekti lea jietnadit jálluvuohta-veahkaváldi lihkastaga, dalle mii atnit ahte oktage olbmuid dahje elliid galgat maŋidit veahkaválddi. Mii áigut demokráhtalaš mearrádusa, politihkalaš  váikkuhusa ja guottuidnuppástuhttin bokte joksat min ášši: servodat makkár ii soardde elliid. Mii váikkuhat earenoamážit Ruoŧas muhto ovttasbargat organisašuvnnaiguin ja fierpmádagaiguin riikkaidgaskasaš ja Eurohpás.

Mii leat politihkalaš eat čatnasan ja organisašuvdna lea ráhkadit klassihkalaš olbmošlihkadusmodealla maŋŋel: báikkálašorganisašuvdna stašuvdnan ja nationála konferánsa állán mearrádus ásahusat. Nationála konferánsa dollojuvvo juohke nuppi jagi ja vállje muhtun searvestivrra dan veahkehisgaskaoapmin lea nationálaorganisašuvdna oktan bálkádit bargiiguin ja nationála bargujoavkkuiguin.

Maid mii oaivvildat?

Gaskavuohta olbmuid ja elliid gaskkas leat buorre ja bahá. Dainna go ahte olbmuid eaiggáduššat válddi čájehii ahte gaskavuođas sodjas leat olbmuid eaktu. Muhto váldi eat addit rievtti.

Eallit leat dássálas olbmuid ellet ja dovdu luonddugáhppálat beroštupmin ja dárbbuin dego fertet ollašuhttit. Biologalaš leat maid olbmo ealli manin dat riekta sátnegeavaheapmi albma leat “olbmuid ja nuppi eallit”. Olbmot leat goitge vejolašvuohta ahte válljet ahte dahkat buorre dahje bahá ja leat danne earenoamážit geatnegasvuođa luonddugáhppálat.

Galgat ahte feara bávččastit ja hállu leat oktasaš elliid. Dat leat dása galgat makkar dahkat ahte luonddugahkálaš oamastit beroštumi, o.m.d. beroštumis ahte ii gierdat gillámuš. Gillámuš máhtá addit máŋga hápmi, sihke fysalaš ja mentálalaš. Muhtun luonddugáhkárat morálalaš árvu vissis ii jierbmis almma miehtemiella empatiijas.

Dábálaš mielas leat ahte muhtun dárbbašit dušše váldit doahtalit nuppi elliid nállis ja populašuvnnas. Muhto dainna go gillámuš vásihit indiviida ii nállii berre indiviiddas bidjat guovddálaš. Mii dego dagahii gillámuš máhttá rievddadat ii dušše gaskii nállis maid gaskii indiviiddas.

Elliid galgá máhttá ellet habmis dego addet elliide ruhttet friddja lunddolašimi láhttenvuohki, ovttamielalašvuhtii spesifihkka dárbbuid mielde. Ambišuvdna berre leat ahte eallit ii ávkkástallet olbmuide dego hápmi ja dákkár ulbmil makkár leat ii buorre sin iežas beroštumiiguin indiviiddain.

Dat olmmošlaš servodat ja dat gustovaš morálas berre viiddidii solidaritehta ja máššat nubbi elliid fáddá doahttalit, empatiijas ja respeakta. Muhtun dakkár lahkonat gávdnot duohkin min šládjasátni: Servodahkii makkár ii soardde elliid.

Báikkis ja internationála áŋgiruššan

Báikkiorganisašuvdna ja individuálagáša miellahtut/ miehtemielaid leat sii makkar čađahit eanemus kampánnja ja dieđihanbarggu. Spesifikašuvdna ja oktiiheivehit kampánnjain ja govvideapmi dieđalaš ákkastallat raporta gieđahallá váldonjuolggaduslaš nationálaorganisašuvdna.

Mii bargat maid olggobeallai eanarájis. Muhtun dehálaš bargat leat ahte geahččalit čuohcit politihkat Eurohpás ahte oažžut muhtun buoridit elliidsuodjalus. Dušše dáinna mii dahkat čađa oktasaš kampánnjas Eurohpás ja beroštusorganisašuvdnabargát earret eará organisašuvdna Eurogroup for Animals bokte dalle mii leat miellahttu. Elliid Riekti leat maid miellahttu earret eará European Coalition to End Animal Experiments ja Fur Free Alliance. Lohka šat dáppe internationála ovttasbarggu birra.

RUHTADEAPMI

Elliid Riekti lea sorjavaš iešdáhtolaš doarjja máhttái veahkehit elliid. Dat leat dasto buot miellahtut ja addi dego leat Elliid Riekti ja dan doaimmas. Dat leat miellahtuidvearuid, árbi ja nubbi šlájaid attáldahkan dego dahkat ahte Elliid Riekti máhta leat gievra jietna elliide.

Elliid Riekti lea 90-konttu guhte mearkkahit ahte organisašuvnnas dárkkistehpet Ruoŧas čoaggindárkuisit. Dihte ahte oažžut 90-kontu dárbbašlaš dasto lea unnimusgáibádus 75% juohke jahki sisaboahtu mannat njuolgat doaimmai seammá jagi vuolde.

Elliid Riekti lea maid miellahtu Frivilligorganisationernas Insamlingsråd (FRII) siste dego čoaggit ollu stuoris veahkahiviorganisašuvnnaid Ruoŧas.

Dása mana ruđat

Elliid Riekti bargá eanet plánas. Mii bargat mearrádushámet jálluvuohta geahčči ja leat ollu oktavuohta doaimmahusain ahte movttiidahtii ja arvvosmahttit elliidustitlaš lahkaneapmi. Mii galgat dahkat eaŋkalis golaheaddji ahte dahkat elliidustitlaš válljenmunni. Muhtun stuoris oassi min barggu sisttisdoallat maid politihkalaš váikkuhus – belohahkii váldit oktavuođa politihkkáriin bokte ja okta oassi eiseválddiid nuppelágan referánsajoavku bokte.

Ollu Elliid Riekti bargu doaimmahit eaktodáhtolaš aktiiva olbmuide geažos eanas, muhto mii leat maid bargit. Ruhtat dego Elliid Riekti oažžut siste manai ollis doaimmas. Sii ruhtadit buot - prentet materiála ja mearrádusoahpaš lusa kampánnjas ja bálkáhit. Sii addi vejolašvuohta organisašuvdna ahte leat olggos ja hupmat logiduháhiin olmmožin, sii bajásdoallat okta ala ovddastehpet sosiálamedias, organiseret seminára mearrediđolaš politihkkárii ja eará mearrádusváldi olbmuid stuoris internationála ovttasbarggus ja ollu ollu eambo. Miellahtuvearut, árbi ja buot eará šládja attáldatimi makkar leat dat dego addi vejolašvuohta Elliid Rievtti doaimmas.

HISTORJÁ

Davviriikkalaš searvit vuostalásii dieđalaš elliidillástus vuođđuduvvui čihččet golggotmánus 1882 Stockholmas šloahtta ovddeš kommersiála rávvejeaddji dasto ráđđehus Johan Christopher Lembcke bovdejupmis gonagasnieida Eugénie. Moadde beaivvi maŋit ovdaguppelohkat golggotmánus doallat ođđavuođđudus organisašuvnnas ráhpačoahkkin rehálaš hotealla Rydberg Gustav Adolfs toargas Stockholmas.

Gonagasnieida Eugénie ledje organisašuvnnas vuosttáš miellahtus ja Adolf Leonard Nordwall Strängnäs luhtte ledje organisašuvnnas vuosttáš ságajođiheaddji. Nordwall jápmá jagis 1892 ja davviriikkalaš searvi ealli duogážis jagi 1900. Davviriikkalaš searvi oažžut maŋit ođđa ovdaolmmái náitalit bára Elna ja Christian L. Tenow, dego deguhusii Nordwall luhtte bealuštit vegetárabiebmu elliide ja maid dearvvašvuođas.

Elna Tenow álgit jagis 1902 miellahtuaviissas "Medlemsbladet"  dego jagis 1909 molsašuddat "Djurens Rätt" lusa, aviisa dego leat joatkit doaimmas ásahusat. Davviriikkalaš searvi šadde johtil miellahttui ja ledje jagis 1904 bajeasi 10 000 miellahtut!

Davviriikkalaš searvis ii válde ođđa geardi diet báhcit Tenow, almmá seamma persovdna dego lea aktiiva álget 1900 jahkecuohkis, čohkki báhcit stivrras 1940 jahkecuohkis lusa.

Fas áiggot náitala párra váldibeahtti badjel stivret Davviriikkalaš searvis. Dat leidde Johan ja Ellen Börtz. Johan vallji ovdaolbmožii jagis 1951 ja luohppái vuos jagis 1976, goas lei 77 jagis boaris. Ellen lei čálli stivres, dahket administrašuvnnas, lei doaimmaheaddji aviisii ja dávjjes lohkkičálusčálli.

Gihpa šaddat gednui olbmot lusa ahte muitalii ealligeahččaladdát birra. Boađus lei ahte miellahttulohku álgi goargŋut luhtte olahusvuollegaš vánis 700 miellahtut álgistis 1950 jahkecuohkis. Jagis 1959 ilbmat vuosttaš latnja álggaheapmi, muhtin biire Motalas ja ledje lohkut miellahtulohku nagodit 3000 – sárggis.

Goas Davviriikkalaš searvis 1970 nuppádis oanidit sis namma Davviriikkalaš searvis  vuostá giksis ealligeahččaladdát, álggahit ovdanvázzis áiggit. Miellahttulohku ledje goargŋut badjel 7 000 persovdnat. Okta ođđa geardi ii bálkáhedje dušše vuostá ealligeahččaladdát almma hástalus ealitduolbman maid.

1980 jahkečuohti šadde ovdanvázzis jahkelogeš searvi. Jagis 1985 ožžo Elliid Riekti eanet ođđa miellahtut go goassege ovddeš, badjel 15 000 persovnnat. Jagis 1990 ledje Davviriikkalaš searvis eanemus miellahtut: 64 817 persovnnat. Vuolde geažos ovdanvázzis jahkelogeš lei Birgitta Carlsson (1977-1993) ovdaolmmoš organisašuvdnanai.

1990 jahkečoahkis mákse ahte Elliid Riekti bálkáhedje eanet jearaildu naba ealligeahččaladdát. Elliidrievttidoaba šládja bokte maŋit Lisa Gålmark dego ledjet virggehas Elliid Rievtti almmuhit diet. Okta ođđa geardi válddii njuolga ámmáha ellui bokte ahte šaddat šattosborri ja veganaš.

Nationálakonferánssas – organisašuvdna allut mearridan ásahus- jagis 1999 mearadedje ahte Davviriikkalaš searvis vuostá giksis ealligeahččaladdát galget molsut namma “Searvi elliidrievttis”” Förbundet djurens rätt.”

ELLIIN MORÁLAFILOSOFIIJA

Elliid Riekti oaivvildit ahte buot dovdat luonddugáhppálat galgat oažžu sin eallit almmá duolbman, bággu dahje ávkkástallat. Dat gullá dego lunddolaš vuoigatvuohta, muhtto beroškeahttá vealgi dat ii buot luonddugáhppálat.  Sidjiide makkár ovdamearka mannat njeallje juolgin dahje bidjá monit oaidnit eaktu earálágan olggos.

Nálláivuohta

Ahte dat lea boastut ahte vealahit soamis dušše vái atnit makkárge liikeivdni dahje leat gullevašvuohta gean sohkabealli digaštallat dávjá maid geažes  čuolbma leat guhkás ahte luoitit. Dat systemáhtalaš vealaheapmis dego mannat olggos šládjáš/ nálláivuođas jearaldat vuostálasvuođas ii goassege. Mii galgat geahččat lagabui alde. Olbmot leat okta erenoamáš stáhtus. Mii leat vejolašvuođas ahte váldit dahkat buorre dahje bahá. Min kapasitehta ahte dilve ja lađasdálla mielddisbuktit ahte mii leat geatnegasvuohta luonddugáhppálat mielde. Buot makkar ledje muhtun gaskavuohta eará ealli diehtit ahte sii leat dego olmmoš, dovdat illu ja moraš. Dat leat govttolaš ahte govahallat ahte sii sihtat máhta lágideapmi illu ja garvit moraš ja gillámuš. Galgat sii eai leat rievtti lusa?

Manin galgat eallit lea rievttit

Muhtun ágga dego dávjá buktit ovddas leat ahte dušše olbmuid galgat oažžu rievddit leat ahte mii leat jierbmámus. Muhto dat leat ii duohta. Buot olbmuid leat ii jierbmámus naba elliid ja mannin galgat dušše jierbmidássi lohkkái? Mii go dáhpáhuvvat hal mielde unni jierbmámus olbmuid rievttit, ovdamerkii uhcahaš ja demeansaviehkkit olbmuid? Gul galgat buot oažžu rievttit beroškeahttá jierbmidássi!

Muhtun nuppi ágga leat ahte mii álo ledje ávkkástallat elliid muhto dušši leahkit moralasi dohkkeheaddji dušše vái cinná guhkes dahje leat árbevierru. Mii go cealkit soahti ja rasisma birra? Leat go dohkkehit dušše dat gávnnus guhkes?

Muhtun golmmas leat ahte mii gullevaš earálágan šládjat muhto šládja leat  muhtun biologalaš doaba. Šládjaluohkkájuohku cealkit liika veahá birra got galgat gieđahallá indiviidat dego luohkkájuohku leimmet dahkat etnisitehttii dahje sohkabellii.

Elliid Riekti bargut servotnai dego ii duolbmá elliid, muhtun servotnai dego geahččái buot indiviiddas beroštupmi, beroškeahttá šládjat. Elliin leat rievttit!

ELLIID MENTÁLALAŠKAPASITEAHTTA

Buot elliid leat dovdu ja varihiidnákca leat dieđusge ollui olbmuid muhto maid geahčen mii máhtát šiehttat birra gávdno hui ollu elliid siskkit eallin birra dego mii ii diehtit birra. Dat gávdnot dal mearri dutkosiid makkar čájehit elliid máhttu ahte reflekteret luovos, čuolmmat, kommuniseret ja čájehit miehtemiella.

Dat gávdná ogidohkát šládja čielgeallut ja dušše veaháš elliid áicáimet dárkil vuohki ahte mii máhtát cealkit ollu badjel sin mentálalaškapasiteahtta. Ovddas buot leat  primata, roahtut, duvvát, sáhpánat ja maŋit beatnagat ja garjját dutkámet dan botta go mearkkašahtti unni dutkamuš gávdnot elliid birra makkar ávkkástallet biebmoindustriijaijas. Dat gávdnot jáhkkemeahttun ollu šládjat dego mii ii diehtit birra. Dat mearkkahit ahte mii fertet leat ollu várrogasat mielde ahte dahkat gáddu birra mii elliid máhtát dahkat dahje eai dahje maid olbmuid vejolaš máhtát dahkat oktii birra. Ahte elliid leat dihtomielalaš leat vuođđomihttu Elliid Riektis bargut. Dat leat elliid leat attáldat ahte feret dovdu makkar illu ja bávččas dego sin eallin ja jabmi leat mearkkašupmi ja dego dat leat sivva ahte vahágahttet dahje goddit sin eallin.

Ahte vahát dahje goddit oktage dego ii leat vásihit makkar muorra leat muhtun nuppi ášši naba ahte vahát dahje goddit oktage makkar leat dihtomielalaš. Iešvuohta ahte vásihit miehtemielagat ja/dahje negatiiva dovdat dego bávččas, ballu, illu dahje leat diehtoáŋgir leat dat dego ahte dikšu elliide speala rolla. Dat leat maid sudjat vái juolludit elliid rivttiid eallimii.

Dat leat ovttas oinnolaš vuolggabáiki Elliid Riekti ahte eat olmmošlaš elliid justa makkar olbmuid leat dihtomielalaš ja lea vásihit. Suige atnin earálágan mentála máhttu dávjá gohččuimet jierbmi dego ágga vai attii olbmuide stuorit árvu dahje stuorit rievtti eallin go nuppi elliid. Jierbmi leat muhtun heittot merošteimmet doaba dego mannat olggos luhtte olbmuide jurddašeapmi ja dat leat ii jierbmit dego dahkat ahte don máhta dovdat gillámuš dahje dovdat lihkku. Vuostálasvuođas máhtá dus mentála máhttu leat mearkkašupmi dutnje dárbbu ja beroštupmi.

Diehtu nuppi elliid mentála máhttos birra vuoddjábus doaivva stuorrut respeakta ja ipmárdus min luonddugáhppálahkii eatnamaš. Mii leat dávjá healppumus ahte dovdat fas mis ja dovdat miehtemiella dasgo sii dego leat liikkaid min. Danin loktet sukká siiddus ovdan iešvuođat dego mii olbmuid jugiimet nuppi šládjan muhto dat leat dehálaš muitte ahte nuppi elliid leat maid máhttut dego mii geallu ja dego suige leat dehálaš sidjiide.

ELLIID BIEBMOINDUSTRIIJAIJAS

Biebmoindustriijas leat dat guovlu dahko dat stuorit lohku elliid adniin juogo produseret biebmut dahje ahte ieš leahkit biebmut. Vuolde ovtta jagi jápmit čuohtemiljovdna elliid Ruoŧas biebmoindustriijaijas. Dat bajábealde divišuvdna leat aitosaš joavdelas dainna go maid elliid dego atnit produkšuvdnii monit ja mielkki jápmit gos bálvaledje gárvvis. Dego ovtta boađus garašii sagaheapmi ja ala produkšuvdna šaddat dát maŋŋel moadde jagi dahje maid oaneheabbo áigi. Moadde elliid dego jápmit vái gárttat biepmai Ruoŧas leat gollit, vuoncábierggut ja spiinnit. Oktasaččat dáin elliid leat dat ahte buot dovdat bávččas ja gillámuš. Guolit holvut ii dego spiinnit muhto dat ii mearkkahit ahte guolit ii gillámuš goas sii darvehit ja hávkat áibmui.

Eanaš olbmuid šaddat headju lihkahallet goas sii oaidnit ođasdieđut elliid birra dego gillámuš vuolde fievrrideamit dahje illaste njuovanrusttegis. Makkár čuvodit dávjá bárrui digaštallanprográmma ja morrásiidlohkkičálus. Dat bidjat gáibádus stuorus kontrolla ja garraseabbo njuolggadus. Elliid Riektis bargu makkar lusa gaskkaheapme buorideapmi elliide eaktu muhto mii ii bissehit doppe, mii atná ahte buot bajásgeassin elliid biebmoindustriijaijas mearkkahit muhtun dohkketmeahttun ávkkástallat elliide dainna go dat váldit eret sin eallin. Elliid leat eai biebmut!

ELLIIDGEAHČČALADDÁT

Elliidgeahččaladdát atnit ollu earálágan dutkamušguovlu oahpahusulbmilis bokte ja dálkkas – ja earái industriijas. Elliid atná posišuvdna ná dat ii atnit etnihkalaš beloštussan ahte dahkat geahččaladdat olbmuide. Dat mearkkahit ahte geahččaladdat mielddisbuktit maid stuoris váttisvuođariska, vahát dahje hui stuoris gillámuš vái máhtát dahkat olbmuide. Muhto dat leat ii ge etnihkalaš beloštussan ahte dahkat dainna geahččaladdat nuppás elliid danne dovdat bávččas ja gillámuš.

Ollu das geahččaladdat dego dahkat odne leat gillámuša ja mielddisbuktit muhtun stuoris gillámušaiguin guhte leat dohkketmeahttun. Gillámušaid ii ráddjet ieža geahččaladdat. Geahččaladdanelliid eallinis leat dábálaččat asehis veahá sadjin ja vádnis arvvosmahttin. Ovtta buot stuorebuš  oassi ellui leat genrievdadit ja atnit dego modealla earálágan dávttai olbmuide. Dain eallut leat mielde nuppi sánit hábmejedje ahte  ovdánahttit dávddat. Elliid Riekti bargut gomihii buot elliidgeahččaladdan dego ii leat elliin beroštupmái.

Dat mielddisbuktit ii ahte mii leat vuostá dieđalaš dahje dieđalaš ovdáneapmi. Dat gávdnot otne ovdánit alternatiiva dego leat buhttejedje gii nu elliidgeahččaladdát. dáid oahppanvuohkát leat dávjá vuođđudii olmmošlaš seallat dahje álgit olbmuin modeallaide dahje dáhta. Danin máhtát dat leat hui buorre ahte ovdošit effeaktat olbmuide. Dađibahábut vealčut otne molssaeaktu vái buhttet buot mállet elliidgeahččaladdái. Ovtta  dehálaš ášši leat ahte dat ii dahkat galle ahte váldit ovdal elliidfriddja metodat. Ahte dat vealčut molssaeavttuid elliidgeahččaladdái ii mielddisbuktit ahte olbmuid leat rievtti ahte atnit elliid geahččaladdái. Elliid ii leat geahččaladdanobjeavttaid!

ELLIID NÁHKKEBIVTTASINDUSTRIIJAS

Náhkkebivttasindustriija mielddisbuktit ahte elliid guddet ala ja goddui dušše olbmuide sihtet bivttastii náhkkebivttas. Ruoŧas gottáhallet juohke jagi ovtta millijovdna  miŋkat dušše náhkkebiktasii. Maiddái doallat uhcci lohku kaniidnat ovdal náhkkebivttasprodukšuvdnii. Elliid doallat uhcis fáŋggaid ja sin elliiddilálašvuohta sierra ollu luhtte eallima sii leat  heivehusvugiide. Guottut riebaniidda heaittihedje jagis 2001 ná garas njuolggadusaid sisabuktet ja chinchilla-oapmedáluid mannet 2014 seammá geadnu.

Ruoŧa eksporteret juohke jagi náhkkebivttas árvui sullii 270 millijovdna ruvnnaid. (1)  Dat eanemus náhkkebivttas nugo duddjoma dalle eksporteret ja dan náhkkebivttas dego vuvdet Ruoŧas leat sajis olgoriikkabuktu. Dat vuvdet maid náhkkebivttas ollu meahcielliide makkar darvehit gilláris ja gottáhallet ollu gillámuš  jápmin.

Dat geažos guhkit náhkkebivttas eai oidnet otne dego ovdal ja dat leat dieđus ovtta lávki ovddos. Dađibahábut deaddit danne unnideapmi ala goargŋut vuovdaleapmi náhkkebivttasdetáljii, jáhkaide, gahpiriidda, stevveliid, stohkosiidda ja nuppi buktagiidda. Elliide ii mannet detáljat birra dat mannet sii eallin birra. Elliid Riekti bargut elliide vái oažžut bisuhit sin náhkkebivttas ja ahte náhkkebivttasprodukšuvdnat ja nuppi náhkkebivttasdoallu galgat gildet. Elliid ii leat biktasiidda!

INTERNATIONÁLA BARGAT

Elliid Riekti dárbbašit deattuhit buot leat máilmmis eatnamiid. Elliid Riekti ovttasbargat danin elliidriektiorganisašuvdnat jorbbas máilbmái. Elliid dilálašvuođa Ruoŧas čuohcit mii go dáhpáhuvvá uppái osiid máilmmis ja nuppe ládje. Ruoŧas miellahttuvuohta EU:i dahkat ahte Elliid Riekti bidjat erenoamáš fápmu siste ahte váikkuhii EU:s mearrádusat elliid jearrat. Dat mii dahkat bokte oktasaš kampánnja mielde nuppi Eurohpá-organisašuvdna ja bokte ávžžuhanbargu. Elliid Riekti leat maid miellahtu siste eanet internationála arvesuodjeorganisašuvdnat ja organisašuvdnat makkar bargat eaŋkalis jearaldagaiguin. Eallin buot máilmmi galgat oažžut rivttiid! Danin dirigeret Elliid Riekti sus internationála bargut.

ELLIIDUSTITLAŠ GOLAHEADDJI

Servodahkii dalle elliid ii oaidnet ávnnasin.

Elliid ávkkástalai ahte dat gávdno jearru elliidbuktagiid juoga dego elliidindustriijas oaidnet movttiidahttinruhtan ja guoimmuhit bokte bissusturrodat márkanastit. Bokte ahte golahit elliidustitlaš don máhta čuohcit dilálašvuođat. Juohke elliidustitlaš válga mielddisbuktit ahte elliid suddjet gillámušas ja duolbman.

Dego golaheaddji máhtát don dahkat dehálaš árja bokte ahte jearrat elliidfriddja vuođđoávdnasiid. Ná eanet dego jearru elliidehtalaš buktagiid naba stuorit boahtá válljenmunni elliidfriddjai buktagiid ahte leahkit. Arva bidjá gáibádus doaibmái ahte dat váldit ehtalaš geatnegasvuohta elliin ášši.

Vállje vego

Muhtun dehálaš válljet don máhtát  dahkat juohke beaivvi leat biebmut birra dainna go dat leat biebmoindustriijat dego dat stuorit lohku elliid ávkkástallet. Odne borra okta luhtte logi ruoŧŧelaččaid vegobiebmut ja beroštupmái vegetárabiebmu  šaddat goargŋut vuolde maŋit jagis. Bokte ahte válljet vegetárabiebmu don máhtat gádjut eanet duhát luonddugáhppálat vuolde oktii eallináiggit. Dat vegetár biebmu leat dušše dearvvašlaš,  beaktil, máŋggabealálaš ja máistit buorre.

Elliidmateriálaid min árgabeaivvis

Elliid atnit maid ollu gálvvuide dego biktasiid, kosmetihkkat, ráinnasvuođagálvvuide,  stohpogálvvuid ja čuovggaid. Dat gavdot maid guhkki válljenmunni kosmetihkka – ja ruovttudoallogálvvuide dego geahččaladdet elliide. Lihkkun gávdno ollu gálvvuide dego ii dárbbašit dagahit mielde ahte elliin  ávkkástallet. Elliid Riekti sihtat golaheaddji ahte válljet nugo sisdollet elliidosiid dahje dáppe produkšuvdna bohtosii gillámuš elliide.

Elliid ii leat gálvvuide!

ELLIID GUOIMMUHEAPMIN

Servodahkii dáppe elliid ii oidnet  guoimmuheapmin.

Elliid atnit guoimmuheapmin guhkki duovdda oktavuohta. Dii cajihit ala elliidpárkii, oahpahit ahte doaibmat sirkusii dahje illastit jápmimii burrudoarruarenaid. Gii dáhpáhussii dego gustovaš juogo doalvi ja viehkan leat stuoris ruhta sorrat. Elliid dáhpáhuvvat dávjá filbmii sihke speallofilbmii ja reklámaulbmil. Maid turistaindustriija dinet ruhtat ahte maŋidit elliid omd govven ja riidet. Nuppi posišuvdna leat dat árvofápmu ja gudni dego  čuožžut spealus nugo leat dávjá gustovaš čájáhusa, gilvvohallamiid ja valáštallan. Oktasaš leat dáin doaimmat ahte sii atnit elliid olbmuide áiggeájanas. Dat ii gávdnat elliide beroštupmi ahte geasihedje dahje ahte vikkahit dahkat goansta. Elliid leat dovddai luonddugáhppálat iehčan dárbu ja beroštupmi. Elliid Riekti sihtat ahte elliid ja sin beroštupmi váldit duohtavuođa ja mii bargat vuostá buot hámiid ávkkástallat elliide guoimmuhemiide. Elliid ii leat guoimmuheapmin.

EALLIN BEARAŠMIELLAHTTUN

Odne mannat dat ahte oastit elliid seamma láhkai dego oastit biila dahje ovtta TV. Elliid šaddat ovtta giddodat nugo vái máhtát dahkat eret dahje goddet eallit geažes oktage ii sihtat dan. Ollu elliid hilgot, badjelgeahččat ja adde eret olbmuide nugo berret ávvira sin. Suige oastin ledje ii jurddašedje bokte ja dan njálgámus čivga bajásšattai ja dolkkat ávviran dahje fuomášit ahte bearrašis leat allergiija. Smugglas elliid leat ovtta nuppi stuorut čuolbma. Smugglas mielddisbuktit dávjá stuoris gillámuš sorrat elliide ja dahkat maid infekšuvdnavárra nuppi elliide ja olbmuide. Eksohtalaš eallit ( elliide nuppi oassi máilbmi) ja maid beatnagiid gullat elliide makkar dávjá smugglahallet. Eksohtalašelliid ii gullat dáppe ruoktu Ruoŧas dainna go elliid ii loaktit min dálkkádagas.

Elliid Riekti oaivvildat ahte elliid makkar eallin olbmuiguin gálga leat stáhtusin bearašmiellahttun. Mii leat vuostá kommersiála bajásgeassin ja sagaheapmi elliide nugo leat vuostálasvuođadillái elliid beroštupmi. Mii ii bargat ođđasisjuogademiiguin elliide muhto mii bovde buot dego smiehttat ahte háhkat ealli ahte vuosttaš adoptere ealli dego dárbbašit  ođđasis ruoktu sajis vái jorggihit nállašuhttilohccii. Ahte fertet maid dáhkidit ahte addit eallái dan áiggit ja ávvira  dego dárbbu. Elliid ii leat giddodat!

BIVDU

Servodahkii dáppe elliid ii oidnet báhčinulbmilin.

Ruoŧas gottáhallet juohke jagi ovtta millijovdna  elliid vuolde bivdu ja vahágiid bokte bissoalmmái muhtun amas lohku elliid. Elliid makkar vuojihan eanemus Ruoŧas leat fuođđu, sarvagiid  ja njoammiliid.  Boraspire makkar omd gumppiid ja riebaniid bivde maid. Bivdduid gavdot maid olggos merrii dáppe njurjuid ja gii nu eatnamiid fálláid ja delfinat bivvet. Eai dušše dahje suodjalus govlus vuolde nuorra-háldogiddagas oažžut elliid leat ráfái. Dat dáhpáhuvvá bivdu álbmotmeahci ja luonddumeahci ja nu gohčoduvvon báhčitbivvdu oažžut ahte dáhpáhuvvá eanet mearrádusat maid vuolde áiggit goas elliid leat čivggaid. Dat atnet ollu earálágan tiipa vearjjut vuostá elliide. Sieiva leat bissuin luođain dahje hávlár muhto dat atnit maid nuppi metodat dego gilláriid, gielaid, hárpmoniid oago nuppi eliide. Bivdut vahát ja goddet maid nuppi go vuojihedje ealliindiviiddas. Maid elliid dego ávkkástallet makkar bivdoreaidun goddit. Dat lohku lohkat gaskkas beatnagat dego šaddá oaffar bivdái luođaid vahága ja goddit nuppi elliide dahje makkar johtalusgoddit deaivat.

RIEKTEDIEĐA

Servodahkii dáppe elliid leat riektedieđa rievttit. Goas vearredagu dáhpáhuvvá  odne vuostá ealli gávdnot guhtege dego ovddastit eallái dahje sin hupmet riektemeannudeapmái. Dalle sihtat Elliid Riekti molsašuddat. Mii dárbbašit ovtta nubbieallisystema  duopmostuolus maid gustovaš elliid. Odne leat elliid eanemus bellodatluovos dainna go guhtege leat hupmanvuoigatvuođa eallijearaldahkii. Oktage, suige demokráhtalaš elliidrievdi – ja elliid  suodjeorganisašuvdna ferte oažžut rievtti ahte ovddastit elliid duopmostuoluide. Maid dárbbu persovnnaid riekteásahusa birra diehtun elliid diliid ja vearredahku dego dahket  vuostá elliid omd. sierragelbbolašvuođa sivahálleneisseválddiid.

Elliid leat erenoamáš suojeheapme dilálašvuhtii goas vearredahku dáhpáhuvalit   vuostá, dainna go sii leat sorjavašvuohta ja oažžut vejolašvuođaid ahte vuostálastit. Posišuvdnas vearránit ahte oanidii eallibieđuhit čalmmehisvuođain riekteásahussii ja ahte ráŋggáštussii eallibieđuhit ja goarádus dávjá leat bivaldit dahje almmá boađus. Elliid Riekti oaivvildit ahte oktage fertet sajis eallái vásihit vearredahkui. Elliid leat riekti vuoiggalaš!

SERVODAGAŠPLÁNENBARGU JA BIRAS

Olbmuid servodat leat ávdnet vái heivet olbmuid dárbu. Dat leat nepper imaštit muhto dasto eanet máilmmis álbmot šaddat dađe eambbo sisabahkkejeddjiid leat mii šiljut ja eallindilit elliide mii juohkit máilmmis mielde.

Goas muhtin ođas máđidja geassit dahje muhtin ođas industriija plánejit, dahket muhtumin rehkenastimiid maid elliid báikkálaš váikkuhussii.

Dálkkádatrievdadeapmi ja fáhkka nuoskkideapmi čuohcit elliid vuosttaš. Digaštallamiid leat dábálaččat populašuvdna birra ja spesifihkka uhkádus šládja birra. Muhto dát leat ii seamma ášši dego ahte váldit geažil elliidindiviida ja dat  dahkat seammalágan bávččas beroškeahttá dego šládjat leat áitatvuloš dahje eai. Dát leat vuolggabáikkis Elliid Rievtti bargu. Ossodagas geahča mii lagabui movt olbmuide servodagašplánenbargu čuohcit elliid.

Dan teavstta leat jorgaledje Swestengii Languages.

Har du fått nog av trånga hönsburar, långa djurtransporter och plågsamma djurförsök?

Bli medlem